Uuskasutusest meie vaatenurgast.

EstIndi tooted on küll natuke eksootilised, segu India mõjustustest ja Skandinaavia stiilist, kuid mõeldud praktilisi väärtusi hindavale kliendile. Disainikäekirja üldiseks iseloomustavaks jooneks jääb mustri ja funktsiooni kombineerimine ehk orientaalsete-eksootiliste mustrite interpretatsioon läänelikes disainides. Disainikäekirja sobivad iseloomustama veel sõnad idamaine, traditsionaalne ja folkloorne.

Esemed võetakse taas- ja/või uuskasutusse igapäevasest kasutusvaldkonnast nihkes. Disainimisel on tähtis roll toote ideel ja toormaterjalidena kasutatavatel kordumatutel vanadel asjadel. Tooted on tehtud nii naturaalsetest kui ka tehismaterjalidest, kuid üldiseks põhimõtteks on keskkonnasäästlikkus, mis nähtub materjalivalikust, uuskasutusest või toote multifunktsionaalsusest.

Uuskasutuspakendid

Kollektsiooni kuuluvate esemete disainimisel lähtusin uuskasutuse põhimõtetest Alguses proovisin taaskasutusse võtta nõusid, pakendeid ja riideid, viimaseid disainides kokku sobitades. Mõnikord aga ei piisa lihtsalt vana asja uuesti kasutuselevõtust, vaid selle juures on vaja midagi muuta või võtta see kasutusele teises valdkonnas, st taaskasutuse asemel oleks vaja tegelda uuskasutusega. Ideelahenduste otsingul katsetasin esemeid, tehnikaid ja valdkondi, mis pole praegu uuskasutuse vallas veel nii aktiivselt käsitletud kui võiks. Seda enam, et vanade esemete, mänguasjade, nipsasjade jms vastu on inimestel suur huvi. Töökatsetuste ja materjalide otsingu kaudu jõudsin ma samm-sammult selleni, et anda uus elu peale rõivaste ka muudele kasutatud esemetele. Mulle tunduvad vanad asjad niivõrd väärtuslikud, et neid võiks kasutada just sellistena, nagu nad on. Seetõttu ei töötle ma esemeid ümber, st ei lõhu neid tükkideks, et osi uuel moel kokku panna, vaid püüan vanu esemeid kasutada uues valdkonnas neid lõhkumata, muutes vaid nende kuju või lisades detaile.

Kuna pakendid on väga suur osa tarbimisest, tootmisest, töötlemisest jne, siis otsustasin pöörata sellele küsimusele eraldi tähelepanu. Ka Indias, mis on minu peamine inspiratsiooniallikas ja ‑koht, oli väga suur probleem just pakenditega, rääkimata tarbekilekottidest. Seetõttu leidsin, et peaksin juba ette lahendama oma toodete pakkimise probleemi, mis on üks osa nii tarbimisest kui ka uuesti kasutamisest.

Keskkonnasäästliku mõtlemise üheks aluseks on kohalike naturaalsete materjalide kasutamine. Minu kõige lokaalsem ja naturaalsem algmaterjal oleks minu tekitatud paberiprügi, millest ülekaaluka hulga moodustavad ajalehed. Ümbertöötlemine pole aga alati kõige odavam ja säästvam kasutusviis, seda enam, et paberikiudu saab ümber töödelda vaid seitse korda (vt ptk 3 „Säästev disain. Ümbertöötlus ja taaskäitlus“). Seega kõige lihtsam pakendamisviis oleks kasutada ajalehte sellisena, nagu see minu kätte jõuab. Nii ongi osa minu kollektsiooni pakendeid saadud ajalehti kõikvõimalikel viisidel voltides. Idee algallikaks olid Himaalaja talumeeste kasutatud pakendid turul. Arvatavasti vaesusest, aga ehk ka loodussäästlikult mõeldes pakkisid nad oma kauba ajalehest tehtud tuutudesse ja kotikestesse. Et ajaleht pole kuigi tugev materjal, siis võib suurema komplekti pakendamisel abiks võtta pappkarbid ja -kastid, mis on juba varem kasutusel olnud. Kastidel algselt olnud kirjad annavad retropakendile uue loo ja hinguse ning teevad selle esteetilisest küljest rikkamaks.

Kolmanda pakendivariandina kasutan kilekotte, mis pärinevad samuti minu kodusest tagavarast. Ükskõik kui palju ma tarbijana ei püüaks vältida kilekottide ostmist või kilekotiga kauba koju toomist, koguneb neid aja jooksul koju väga palju. Kilekotid kui keskkonda reostavad pakendid on üks suuremaid probleeme maailmas. Samas näitavad uurimused, et keskkonnasäästlikum on kasutada poekotina kilekotti kui spetsiaalselt valmistatud ühekordse kasutusega paberkotti.

Mida teha? Lahenduseks võivad olla ka biolagunevad kilekotid, kuid mina kui toote pakkuja ja pakendaja pean leidma mooduse, kuidas vähendada kilekottide tarbimist ja lahti saada juba olemasolevatest kottidest.

Otsustasin teha vanadest, juba kasutatud kilekottidest uued poekotid, mis oleksid tugevamad ja kannaksid katki minemata ka raskemaid tooteid. Selliseid kotte saaks poekoti, igapäevakoti või kas või prügikotina kasutada ka edaspidi. Mitmekordse kilekoti idee on pärit lapsepõlvemälestustest: minu vanaema lasi õmblejal kaks plastmasstoodete vabriku Estiko kilekotti kokku õmmelda ja õmblused värviliste riidekantidega tugevdada. Sellised kilekotid olid vastupidavad ja säästsid uute kottide ostmise raha. Teiseks ideeallikaks on noorte disainerite bränd Grenius, mis hõlmab kohvi-, tee- ja piimapakkidest ning reklaamplakatitest valmistatavaid mitmesuguse otstarbega kotte.

India värvisõnade tähendusi rajasthani hindi keeles

Rang , rango – värv, värvid

Basanti – kollakasoranž

Bhura – pruun

Bängni – lilla, purpur

Chamhila – särav

Chandi jessa rang – hõbedane (chandi – kuu)

Cream – beež

Gehera – tume

Gulabi – roosa (gulab – huulepulk)

Halka – hele

Hara – roheline

Kala – must

Lal – punane (lali – huulepulk)

Narangi – oranž (narangi – apelsin)

Nila – sinine

Pila – kollane

Safed – valge

Sileti – hall

Sunehera – kuldne

India värvid

„EstIndi“ on segu aasiapärastest värvidest-mustritest ja põhjamaisest disainist. Põhjamaisele ostjale disainitud toodetes pakutakse oriendi värvirõõmu ning killuke lapsemeelsust. Ereda värvikäsitluse põhimõte on süstida inimestesse päikselist energiat, vürtsitada nende meeli ja pakkuda eksootikat

Indias pole reegleid – kõik on lubatud. Sealne elu ümbritses mind, inspireeris mind kasutama värve, mida Eestis ei näe: neoonroosat, säravkollast, türkiissinist, oranži jne. Võõrapärase värvimaailmaga harjumine tõestas mulle, et ei tohi karta erinevate, isegi võõristust tekitavate toonide kokkusobitamist. Indias kombineeritakse värve ja materjale, mis näivad eestlasele esmapilgul kokkusobimatuid, kuid uskumatul kombel moodustavad nii värvid kui ka materjal lõppkokkuvõttes terviku. Saadud tulem on eriline ja omalaadne, mistõttu on India stiil selgelt eristatav üle kogu maailma.

Alljärgnev ülevaade värvide tähendustest ja tõlgendustest koos hindikeelsete mõistetega on vajalik, et mõista India stiilile omast toonide kooskasutust.

Miks on India tuntud ülisäravate värvide poolest? Üheks põhjuseks võib pidada päikest. Kirkad värvid tunduvad India tugevas päiksevalguses märgatavalt mahedamad kui samad värvid meie laiuskraadil. India naised on mulle rääkinud uskumustest, et jumalad on andnud inimesele värvid nende elu rikastamiseks. Naissoole andis jumal kollase, fuksiaroosa, oranži ja punase. Tänapäeval näeb küll ka türkiissiniseid, erkrohelisi või sirelilillasid sarisid, kuid need toonid pole traditsioonilised, vaid on jõudnud India naiste garderoobi kohalike moetrendidega.

Värv, mida india kultuuris üldse ei kasutata, on must. Ka naturaalne hall puudub värviskaalalt. Tumesinist ja pruuni võib aga siiski näha. Pruuniga imehästi sobiv türkiissinine ja põhjamaades vähe kantav kollane on rõivastuses populaarsed toonid.

Valge, mida eestlased peavad valguse ja puhtuse värviks, on Indias surma ja leina värv. Valget võivad kanda neitsid kuni abiellumiseni, kuid abielunaistele on valge keelatud. Lubatud on see toon taas leskedele, kes üleni valges tunduvad rahulikud, pühalikud ja suursugused – justkui inglid keset kirevat värvidemöllu. Tänapäeval on valge jõudnud ka moodsa india naise garderoobi, kuid siiski suhteliselt harva – vaid kostüümi ülaosa, st salli või pluusi näol.

India meeste seas on valge värv levinud. Kuigi mehed ei pelga kanda ka fuksiaroosat ja lillelisi pluuse, on näiteks Rajasthanis, India kõige värvikirevamas ja tavasid hoidvamas osariigis, meeste traditsiooniline riietus üleni valge: alustades mähitud pükstest ja imekaunitest, lausa naiselikest pihasse töödeldud tikanditega jakkidest ning lõpetades suurte uhkete turbanitega. Loomulikult on valget tooni rõivast, mida kasutatakse igapäeva riietusena tolmuses keskkonnas, selle kõige puhtamal kujul raske leida. Pärast pesu on nii mõnigi valge rüü pigem hall, helesinine või beež.

Pulma- ja armastuse värviks on Indias punane, mis varieerub säravpunasest tumeda kirsipunaseni ja mida ilmtingimata peab kaunistama kuld – mida rohkem, seda uhkem!

Oranž on eriline pühaduse värv, mille väljendamiseks on hindi keeles paralleelselt kasutusel kaks sõna: narangi ja basanti. Narangi tähendab apelsini ja basanti püha värvi. Basanti’s käivad kõik pühad mehed – sadu’d – ning seda värvi on ka templeid kaunistavad rõõmu ja igavest sõprust sümboliseerivad lilled, mida meil Eestis tuntakse peiulilledena.

Kirgaste värvide levikust olenemata on tuntud ka looduslike tekstiilivärvide klassikalised kooslused, kus üheks levinumaks kombinatsiooniks on valge (või beež), roheline ja punane ning valge ja indigosinine.

Värviteraapia on väga vana teadus, mis põhineb osaliselt inimese alateadlikel emotsioonidel ja teoorial, et inimkehas on kümme energiakeskust, igaühel kindel värv.

Iga värv on ilus ning pole vaja karta värvide ülekasutust. Indialased pole ei värvikirevust ega ‑kombinatsioone kunagi piiranud. Loomulik armastus värvide vastu ning nende piiritult julge ja vaba kooskasutamine on India kangastest teinud maailma kõige kuulsamad ja ilusamad tekstiilid.

Uskumatult energiarikkad värvid ja kirev reeglivaba toonide kooskasutamine on see, mis mind India stiili juures on ahvatlenud. Vaatamata põhjamaisele kultuuriruumile, kus olen üles kasvanud, on mulle omaseks saanud säravad värvid, mis sisaldavad niivõrd palju soojust ja rõõmu. Seda elurõõmu ja sära soovin edasi anda ka oma kollektsioonides.

„Hòli“

Indias on värvid nii tähtsad, et aasta tähtsamaid ja oodatumaid pühi Hòli on pühendatud värvidele. Püha on liikuv, kuid igal aastal pühitsetakse seda märtsis uskumatult suurejooneliselt ja meie jaoks lapsemeelselt – värvipulbreid ja vedelat värvi pritsitakse ja kallatakse nii oma lähedaste kui ka võhivõõraste inimeste peale. Hòli jaoks kasutatavaid värvipulbreid on laias värviskaalas. Samu värve kasutatakse ka templites. Levinumad toonid on mürkroheline, punane, magenta sinine, safrankollane, oranž ja säravkollane.

„Hòli“ on kõige lähemal indialikule kitšile ja kirgastele neoonvärvidele. Üliintensiivsed toonid ja rõõmsad mustrid peaksid inimesi meelitama tööõhkkonnast eemale, kodust ja kontorist välja vaba aega sisustama või piknikule minema.

„Hòli” komplektis kasutatud kleebismustrid on tuletatud hennajoonistest või on minu vaba looming. Digiprindi kujundused on valminud aastatel 2006–2007.

„Mehèndi”

Mehèndi on looduslikust hennapulbrist valmistatud pastaga tehtav India kehamaaling. Hennamaalinguid tehakse enamjaolt naiste kätele, mõnikord ka jalgadele. Nende ilu seisneb graafilises joones ning lõpmatus arvus varieeruvates mustrites.

„Mehèndi” kollektsioon sobib kodusesse töökeskkonda, kodukontorisse. Graafilised mustrid ja originaalsed lahendused aitavad rutiinse töö rõõmsamaks muuta. Rafineeritud must-valged kombinatsioonid sobivad kokku põhjaeurooplase maitse-eelistustega.

Enamik „Mehèndi” graafilisi mustreid on loodud aastatel 2006–2007 või on nende hilisemad edasiarendused. Must-valged pitsimustrid on saadud vanade pitskangaste skaneerimisel ja ümbertöötlemisel. Osaliselt on kasutatud ka India hennamaalingu mehendi variatsioone.

„Diwàli”

Diwàli on suurele vihmaperioodile järgnev oktoobris või novembris toimuv valgusfestival, millega tähistatakse headuse võitu kurjuse üle, hingelisest pimedusest väljatulemist. Diwàli on India festivalidest suurim ja tähtsaim ning sarnaneb traditsioonidelt läänemaailma jõuludega ja säralt aastavahetuse pidustustega.

„Diwàli” kui kollektsioon, mida iseloomustavad sädelus, sära ja sügavad toonid, assotsieerub kõige enam Indiaga ning sobib kingitusteks. Mustrid ja toonivalikud lisavad igapäevastele esemetele erilisust ja luksuslikkust. Värvidest olen kasutanud lillasid, tumepunaseid, kuldseid jt toone, mis koos idamaiste mustritega lisavad salapära ja muinasjutulisust Eestimaa halli ja sombusesse talve.

Enamik „Diwàli” mustreid on valminud Indias aastatel 2006–2007. Hiljem olen neid modifitseerinud toote eripärast või värvidest lähtudes.

„Havèli”

„EstIndi“ bränd sisaldab nelja teema ja värvikäsitlusega kollektsiooni, mille mustrid, tehnikad, värvimaailm ja tootevalikud osaliselt kattuvad.

Kollektsiooni kuuluvad esemed on mõeldud kodukeskkonda – kodukontorisse, tuppa, kööki, verandale vm. Loomulikult sobivad need indiapärase disainiga asjad ka kinkimiseks. Lähtuvalt indialaste disainikäsitlusest, kus kõik kõigega kokku sobib, võib ka „EstIndi“ kollektsioonide tooteid omavahel kombineerida ning lisada olemasolevasse olmekeskkonda. Loominguline segu värvidest ja esemetest ongi see, mis teeb Indiast India.

Kollektsioonide nimetused ”Havèli”, ”Diwàli”, ”Mehèndi” ja ”Hòli” pärinevad hindude igapäevasest kõnepruugist. Kuna need sõnad on spetsiifilised mõisted, siis on neid raske tõlkida. Need tähistavad kohalikke nähtusi ja on osa aastasadade pikkusest India kultuuritraditsioonist. Et avada nende disainikollektsioonide pealkirjade tähendusi, alustan iga kollektsiooni tutvustust sissejuhatava selgitusega.

„Havèli”

Havèli on iidne rikaste elamu kas maal või linnas. Havèli’ks võidakse nimetada niihästi uhket ”pitsilist”, säravat ja kirjut lossi mäe otsas kui ka 7-korruselist elamut linnas. Vanimad havèli’d võivad olla enam kui 400 aastat vanad. Tavaarusaamas on havèli’d pastelsed ühe-kahe põhitooniga hooned, kus omaniku rikkus peegeldub arhitektuuri keerukates pitsilistes vormides ja värvilistes siseruumide seinamaalingutes.

Minu ”Havèli” kollektsioon on kujutlus havel’ist, mille üldmulje on rahulik ja soe, kuid särav oma toonides, pitsilistes vormides ja maalilistes mustrites. Rõõmsavärvilised soojad toonid oranž, roheline, kollane, pruun ja punane on kõrvuti helesinise ja türkiissinisega, neile lisab tasakaalu ja mahedust valge. Vanad esemed ja retromustrid muudavad sisustamisel ka moodsa ja steriilse linnakorteri õdusaks. Komplekti vanadest, ajalooga esemetest õhkub turvalisust.

„Havèli” kollektsiooni mustrid on loodud inspireerituna 1970. aastate kodutekstiilidest ning esemed sobivad nii maa- kui ka linnakodusse. Heegelpitsid ja kangad on kasutusel teise ringi toodetena – need on pärit second hand-poodidest või minu oma varudest. „Havèli” on mustri-, värvi- ja kangavaliku poolest kollektsioonidest kõige skandinaavialikum, naturaalsem ja sellest tulenevalt põhjaeurooplasest tarbijale kõige kodusem. Teema on tugevalt mõjutatud retrostiilist. Esemetele on antud uus nägu ja uus funktsioon ning need kuuluvad rekreatiivsesse uuskasutusse.

Kollektsioonist üldiselt

EstIndi kollektsioonid said esialgu loodud magistritööks, mis valmis kevadeks 2009.

Minu ideelahendustes, mille märksõnad on rahvusliku mustriga kollektsioonid, naturaalsed materjalid, ökoloogilised pakendid ja elustiilipood, segunevad Eesti ja India kultuuriruumid. Olen pärit Eestist ja siin elavad minu potentsiaalsed kliendid. Pärast tekstiilidisainiõpinguid Eestis elasin ja töötasin ma aasta Indias, kus omandasin lisaks uutele praktilistele oskustele ka kohaliku disainikeele. Minu emotsionaalsed mälestused ja hilisem looming on mõjustatud India värvimaailmast. Seetõttu ka magistritööna esitatud kollektsioon – sobitatuna tänapäeva disainimaailma – on seotud India mustritega, osaliselt ka India kangaste ja idamaiste värvilahendustega.

„EstIndi“ brändi tooted on loodud eksootikat otsivale põhjamaa inimesele, kes vajab sisustuselemente, rõivaid, kingitusi ja vaba aja veetmise tarbeid. Bränd pakub alternatiivi igapäevasele rutiinsele elustiilile. Elustiilikollektsioon „EstIndi“, mis on loodud arvestades põhjaeurooplasest tarbija eelistusi ja vajadusi, sisaldab eri disainivaldkondadesse kuuluvaid tooteid: sisustuslikke elemente, rõivaid, kingitusi ja tarbeesemeid vaba aja veetmiseks. Ühtaegu peegeldab see India mustritest inspireeritud kollektsioon minu nägemust idamaisest disainist ja pakub alternatiivi rutiinsele elustiilile.

Kuna enamik mustreid ja värvikavandeid on valminud Indias, siis on ka kollektsioonide nimetused hindikeelsed: ”Havèli”, ”Diwàli”, ”Mehèndi” ja ”Hòli”.